Tegeleme chiptuninguga Eesti turul alates 2001. aastast. Programmide optimeerimiseks me ei ole ennast sidunud 1 kindla programmeerijaga, vaid aastate jooksul on meil tekinud mitu usaldusväärset partnerit. See annab meile võimaluse pakkuda oma klientidele parimat kvaliteeti sõltumata automudelist ja vajadustest. Meie lehel olevates tabelites leiate andmed chiptuningu kohta universaalse suunitlusega programmide kohta. Uuematele TD ja T autodele on samuti võimalik teha spetsiaalse ÖKO (kütusekulu vähendamine) või POWER suunitlusega programme.
Chiptuningust üldisemalt. Chiptuningu eesmärk on anda võimalikult kiirelt ja suhteliselt odavalt lisavõimsust / väändemomenti ning seega parandada kiirendusdünaamikat ja sõidumugavust. Tarbesõidukite puhul koos võimsuse lisamisega on olulisel kohal kütusekulu vähendamine.
Traditsiooniline chiptuning kujutab endast järgmist protsessi: chipi(de) ehk mälukivi(de) eemaldamine ECUst (engine control unit = mootori juhtplokk ehk kompuuter või aju), tehase seadistuse (originaalsofti ehk -programmi) mahalugemine, andmete optimeerimine (originaalsofti muutmine), uue softi salvestamine kivile, kivi paigaldamine ECUsse. Olenevalt mälukivi tüübist salvestatakse uus programm kas uuele või samale (originaal) kivile. Enamusel uuematest autodest toimub originaalsofti lugemine ja ECU ümberkirjutamine uue softiga aju ennast puutumata, läbi diagnostika pesa.
Millist efekti oodata chiptuningult? Antud küsimusele ei ole ühte ja õiget vastust, sest kõik autod on erinevad ning nende käitumist mõjutavaid faktoreid on väga palju. Mingi üldise ülevaate võib siiski anda vastavalt mootori tüübile.
Vabalthingava mootoriga autod. Antud mootoritüübiga on kõige vähem mänguruumi, mistõttu ka jõulisad on suhteliselt madalad (tavaliselt kuni 10%). Osade autodega on võimalik saavutada tuntavat muutust, osadega võib kasutegur olla 0 (põhjuseks hea seadistus tehasest, kulunud või mitte optimaalselt töötav mootor enne chiptuningut). Kütusekulu muutub tavaliselt minimaalselt, max ±1l/100km (rahulikul sõidurežiimil tavaliselt langeb ning dünaamilisema sõiduga – tõuseb).
Turbodiislid. Võrreldes teiste mootoritüüpidega on võimalik saavutada kõige enam lisa väändemomendis. Kuna kiirendusomadused paranevad märgatavasti, on pärast chiptuningut palju mugavam ja ohutum liigelda nii linnas kui maanteel. Kütusekulu suureneb ainult jõulistel kiirendustel, rahuliku ja sirgjoonelise sõiduga – väheneb või jääb samaks, mis enne chiptuningut.
Turbomootoritega autod on tavaliselt kõige jõulisemad. Vaatamata sellele on nende kiirendusomadusi võimalik veelgi parandada. Tavaliselt on chiptuninguga võimalik saavutada kuni 30% lisavõimsust, lisamodifikatsioone ja kõrgema oktaanarvuga kütust kasutades veelgi suuremat. Lisavõimsus ei tule antud juhul eelmainitud vahenditest vaid need võimaldavad kasutada tõhusamat “seadistust”. Kütusekulu muutused – nagu TDI autodel.
Alati tuleb arvestada ka selliste faktoritega nagu mootori kulumisaste, kütuse kvaliteet, kliima jne. Chiptuningu abil pole mõtet üritada kompenseerida mootori kulumisest või veast tingitud võimsuse kadu – see ei toimi. Õnnestunud chiptuningu eelduseks on ennekõike täiesti töökorras ning tehaseprogrammiga optimaalselt töötav mootor.
Muud alternatiivid. Lisaks traditsioonilisele chiptuningule on turbodiislitele võimalik paigaldada TDI-boxe. Antud lahenduse eelisteks on reeglina kiire paigaldus ning universaalsus (sama box toimib tavaliselt mitmel erineval automargil/mudelil). Puudusteks on väiksem kasutegur kui chiptuninguga. Teatud auto mudelitel pole siiski võimalik teostada chiptuningut. Selliste autode puhul on TDI powerbox ainuke lahendus kiireks võimsuse tõstmiseks.
Tarbesõidukitele on võimalik teha erineva suunitlusega softe (ökonoomsemaid, võimsamaid, universaalsemaid). Tulemusena on võimalik saavutada sõltuvalt mudelist kuni +400Nm väändemomenti, kuni +100hj võimsust ning vähendada kütusekulu 1,5-4l/100km. Mõned tarbesõidukid mida oleme ümber programmeerinud: MB Actros 1841, MB Actros 1844, MB Actros 1854, MAN TGA 18.410, Scania R124.
